Eestis võidakse juba järgmisel aastal kaotada üks aastakümneid kehtinud maks. Kliimaministeerium soovib loobuda 1997. aastal kehtestatud pakendiaktsiisist, kuid kavandatavad muudatused ei tähenda ettevõtetele ainult kohustuste vähenemist. Uued Euroopa Liidu nõuded võivad muuta pakendite kasutamise ja nendest aruandmise hoopis keerulisemaks.
Esmaspäeval, 9. novembril avalikustatud selgituste kohaselt näeb pakendiseaduse eelnõu uus versioon ette pakendiaktsiisi kaotamise alates 2027. aasta 1. juulist.
Taristuminister Kuldar Leisi hinnangul on praegune süsteem oma aja ära elanud, sest pakendijäätmete kogumist ja ringlussevõttu reguleerivad juba mitmed teised nõuded.
Riik loobuks maksust, mis toob aastas sisse 300 000 eurot
Pakendiaktsiis kehtestati Eestis 1997. aastal eesmärgiga motiveerida ettevõtteid pakendijäätmeid koguma ja ringlusse võtma.
Oluline on teada, et tegemist ei ole maksuga, mida iga ettevõte maksab automaatselt iga müüdud pakendi eest.
Aktsiisikohustus on tekkinud eelkõige olukordades, kus pakendatud kaupa turule toonud ettevõte ei ole täitnud nõutud jäätmete kogumise ja ringlussevõtu sihtarve.
Viimastel aastatel on riik saanud pakendiaktsiisist keskmiselt ligikaudu 300 000 eurot aastas.
Ministri hinnangul on maksutulu vähenemine märk sellest, et senine süsteem ei täida enam endist eesmärki.
Pakendiaktsiisi kaotamine ei tähendaks siiski, et ettevõtted võiksid edaspidi pakendijäätmete käitlemise kohustustest loobuda.
Väiksematele ettevõtetele lubatakse bürokraatia vähendamist
Eelnõus on veel üks oluline muudatus.
Praegu peab ettevõte laskma pakendiaruandlust auditeerida, kui Eesti turule lastud pakendite kogus ületab 20 tonni aastas.
Uue ettepaneku kohaselt tõstetaks see piir 100 tonnini.
See tähendaks, et paljud väiksemad ettevõtted ei peaks enam tellima kulukat auditit. Pakenditega seotud muud arvestus- ja aruandluskohustused aga automaatselt ei kaoks.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda peab auditikohustuse leevendamist positiivseks sammuks.
Samas ei ole ettevõtjate hinnang kavandatavatele muudatustele üheselt positiivne.
Uued nõuded võivad ettevõtetele hoopis lisatööd tuua
Ettevõtjate üks suuremaid murekohti on Euroopa Liidu pakendimäärusest tulenev vajadus kirjeldada senisest täpsemalt kasutatavate pakendite materjale ja nende koostist.
Kui varem võis piisata pakendi liigitamisest näiteks plast-, papp- või metallpakendiks, siis uue korra puhul võib osutuda vajalikuks palju üksikasjalikum teave.
Tootjate jaoks võib see tähendada täiendavat andmete kogumist, pakenditarnijatega suhtlemist ning arvestussüsteemide muutmist.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juhi Meeli Lindsaare hinnangul võib pakendite koostise täpne deklareerimine kujuneda ettevõtetele suureks lisakoormuseks.
Eriti keeruliseks võib olukord muutuda siis, kui sama toote pakendi koostis või materjalid tarnijate lõikes erinevad.
Muudatus puudutab ka söögikohti ja korduskasutatavaid nõusid
Kliimaministeerium on pärast ettevõtjate tagasisidet loobunud ühest varem kavandatud nõudest.
Esialgu sooviti kehtestada kord, mille järgi oleks näiteks kiirtoidukohtades, kinodes ja teistes söögikohtades tulnud kohapeal tarbitavat toitu ning jooki serveerida üksnes korduskasutatavates nõudes.
Ettevõtjad leidsid, et selliseks muudatuseks puudub piisav valmisolek.
Nüüd otsustati see ettepanek eelnõust välja jätta ning korduskasutussüsteemi võimalusi edasi analüüsida.
Samas soovib ministeerium keelata tagastamatu teenus- või käitlustasu küsimise korduskasutatavate pandinõude eest.
See tähendaks, et nõu tagastanud inimene peaks saama kogu makstud pandiraha tagasi.
Kas pakendiaktsiisi kadumine muudab poes hinnad odavamaks?
Tarbijate jaoks on oluline küsimus, kas maksu kaotamine võiks vähendada kaupade hindu.
Praegu ei ole selleks aga konkreetset alust.
Kuna pakendiaktsiisi ei maksa kõik ettevõtted ja selle aastane kogutulu on suhteliselt väike, ei saa eeldada, et maksu kaotamine tooks automaatselt kaasa kaupade odavnemise.
Lisaks võivad uued pakendinõuded mõjutada tootjate kulusid erinevalt.
Euroopa Liidus hakkasid uued pakendireeglid järk-järgult rakenduma tänavu augustis. Aastaks 2030 peavad turule lastavad pakendid vastama rangematele ringlussevõetavuse nõuetele ning piiratakse mitut liiki ühekordsete pakendite kasutamist.
Praegu on pakendiaktsiisi kaotamine siiski alles seaduseelnõus sisalduv ettepanek. Enne selle jõustumist tuleb läbida vajalik menetlus ning kavandatud tingimused võivad veel muutuda.
Seega võib Eesti ettevõtteid ees oodata korraga kaks vastupidist muudatust: ühelt poolt vana maksu ja osa bürokraatia kadumine, teisalt senisest täpsemad nõuded pakendite kasutamisele ja nende üle arvestuse pidamisele.
