Eestis süveneb perearstide puudus ning järjest rohkem inimesi kuulub nimistutesse, millel puudub kindel perearst. Riigikontrolli värskest aastaaruandest selgub, et sellistes nimistutes on juba ligi 110 700 inimest. Veelgi murettekitavam on asjaolu, et suur osa praegu töötavatest perearstidest läheneb pensionieale.
Novembri alguses avaldatud Riigikontrolli aruande kohaselt on olukord viimase nelja aastaga märgatavalt halvenenud. Kui 2022. aastal kuulus püsiva perearstita nimistutesse ligikaudu 72 500 inimest, siis 2026. aasta esimesel poolaastal oli neid juba ligi 110 700.
See tähendab, et nelja aastaga on sellistes nimistutes olevate inimeste arv kasvanud rohkem kui 38 000 võrra.
Oluline on siiski täpsustada, et püsiva perearsti puudumine ei tähenda automaatselt arstiabita jäämist. Neid patsiente teenindavad asendusarstid ja perearstikeskused, kuid kindla perearsti puudumine võib muuta ravi järjepidevuse tagamise keerulisemaks.
Üle poole perearstidest on vähemalt 60-aastased
Üks tõsisemaid probleeme on Eesti perearstide vanuseline koosseis.
Riigikontrolli andmetel on juba üle poole nimistuga töötavatest perearstidest vähemalt 60-aastased. See tähendab, et lähiaastatel võib pensionile jääda märkimisväärne hulk arste.
Sotsiaalministeeriumi avaldatud OSKA prognoosi kohaselt tuleb 2033. aastaks vanuse tõttu asendada ligikaudu 420 perearsti.
Kuigi uusi arste koolitatakse pidevalt juurde, ei pruugi nende arv olla piisav kõigi lahkuvate perearstide asendamiseks.
ERR-i vahendusel selgitas sotsiaalminister Karmen Joller, et tänavu võeti perearsti residentuuri vastu rekordilised 46 inimest. Samas kestab perearstide väljaõpe neli aastat, mistõttu ei saa uute arstide lisandumine probleemi kiiresti lahendada.
Miks noored arstid perearstiks ei hakka?
Eesti Perearstide Seltsi juhi Elle-Mall Sadraku hinnangul ei ole probleem ainult kvalifitseeritud arstide arvus, vaid ka nende töökohtade paiknemises.
Riigis on perearstikutsega spetsialiste rohkem kui perearstinimistuid, kuid kõik arstid ei soovi töötada piirkondades, kus nende järele on kõige suurem vajadus.
Lisaks kaasneb oma nimistu pidamisega suur vastutus ja töökoormus.
Eesti Arstide Liidu juht Katrin Rehemaa tõi ERR-ile antud kommentaaris välja, et osa noori perearste eelistab töötada erasektoris, kus neil ei ole vaja vastutada kindla suure patsiendinimistu eest.
Seetõttu peavad eksperdid vajalikuks muuta perearstide töötingimusi paindlikumaks ja atraktiivsemaks.
Riik kavandab muudatusi alates 2027. aastast
Valitsus kiitis oktoobris heaks seaduseelnõu, mille eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust piirkondades, kus arste napib.
Ühe muudatusena nähakse ette perearstide töökoormuse ühtlasem jaotamine.
Eelnõu kohaselt oleks perearstinimistu sobivaim suurus 1600 inimest. Suurema nimistu korral saaks arst teatud tingimustel uute patsientide vastuvõtmisest keelduda, kui samas piirkonnas leidub väiksema nimistuga perearst.
Samuti soovitakse parandada asenduste korraldamist olukorras, kus perearst lõpetab töötamise või läheb pensionile.
Piirkondades, kus arste on keeruline leida, kavandatakse paindlikumat töökorraldust ja täiendavaid toetusmeetmeid.
Seadusemuudatuste kavandatud jõustumisaeg on 1. märts 2027, kuid need peavad enne läbima Riigikogu menetluse.
Mida teha, kui sinu perearst lõpetab töötamise?
Tervisekassa selgitab, et perearsti lahkumisel korraldatakse tema nimistusse kuuluvatele inimestele vajadusel asendus.
Kui uut püsivat perearsti kohe ei leita, peab perearstiabi siiski jätkuma.
Oma perearsti andmeid saab kontrollida riigiportaalis või Terviseportaalis. Perearsti vahetada soovides saab sobivat arsti otsida Terviseameti registrist.
Tervisekassa andmetel peab ägeda haigusega inimene pääsema pereõe või perearsti vastuvõtule samal päeval. Vähem kiireloomuliste tervisemurede korral on vastuvõtu tähtaeg viis tööpäeva.
Perearsti töövälisel ajal saab nõu küsida telefoninumbrilt 1220.
Riigikontrolli hinnangul vajab Eesti tervishoid praegu eelkõige läbimõeldud ja reaalselt elluviidavaid muudatusi. Ainuüksi uute reformide väljakuulutamisest ei piisa, kui nende rakendamiseks ei jätku raha ega spetsialiste.
Perearstide puudus ei ole seega enam ainult üksikute piirkondade probleem, vaid küsimus, mis puudutab üha suuremat osa Eesti elanikest.
