Tehisintellekti areng on jõudnud uue huvitava verstapostini. USA Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased on loonud süsteemi, mis võimaldab robotitel õppida inimese korraldustest ka seda, mida neile otseselt ei öelda. Uus tehnoloogia võib tulevikus muuta kodurobotid ja teised automaatsed abilised märkimisväärselt nutikamaks.
Esmaspäeval, 9. novembril avaldatud teadusuudise kohaselt on MIT ja New Yorgi ülikooli teadlased välja töötanud süsteemi nimega FLEX, mis ühendab robotite liikumise planeerimise ja suurte keelemudelite võimalused.
Selle eesmärk on lahendada üks robootika suurimaid probleeme: kuidas panna masin mõistma inimese tegelikku kavatsust, mitte üksnes etteantud käsku.
Robot mõistis, et oht ei puuduta ainult sülearvutit
Teadlased katsetasid uut süsteemi arvutisimulatsioonides, kus robotkäsi pidi täitma erinevaid igapäevaseid ülesandeid.
Ühes katses pidi robot viima kohvitassi üle laua, millel asusid sülearvuti ja teised esemed.
Inimene andis robotile lihtsa korralduse: „Ära aja kohvi sülearvutile!”
Tavaline robot võiks selle põhjal muuta oma liikumisteekonda nii, et tass ei satuks sülearvuti kohale.
FLEX-süsteemiga robot suutis aga teha täiendava järelduse: vedelik võib kahjustada ka teisi elektroonikaseadmeid.
Seetõttu muutis robot oma liikumisteekonda nii, et vältida lisaks sülearvutile ka läheduses asuvat telefoni.
Just selline oskus – teha ühest korraldusest laiemaid järeldusi – on teadlaste hinnangul oluline samm inimeste ja robotite loomulikuma suhtlemise suunas.
Tehisintellekt õpetab robotile inimlikku loogikat
Uue süsteemi töö põhineb kolmel etapil.
Kõigepealt tuvastab robot inimese korraldusest olulise objekti või ohu.
Seejärel kasutab FLEX keelemudelit, mis aitab mõista, milline üldisem reegel võiks korralduse taga peituda.
Näiteks võib lause „Ära kuku tassile!” panna roboti arvestama, et vältida tuleks ka teisi purunevaid esemeid.
Kolmandas etapis kontrollib robot oma ümbrust ja eemaldab liikumise planeerimisest objektid, mis enam olulised ei ole.
Teadlaste sõnul võtab selline kolmeetapiline protsess ligikaudu viis sekundit.
Katsetes kasutati OpenAI keelemudelit GPT-4o, mille varasemalt omandatud teadmised aitavad süsteemil tuvastada esemete ja olukordade vahelisi seoseid.
See ei tähenda, et robot mõtleks täpselt nagu inimene. Pigem kasutab ta tehisintellekti, et teha olemasoleva teabe põhjal praktilisi järeldusi.
Katsetes tuli robot toime ka teiste ülesannetega
Lisaks kohvitassi liigutamisele katsetasid teadlased süsteemi küünla ja keeglikuuli transportimisel.
Ühes olukorras pidi robot vältima küünlaga paberivirnale liiga lähedale sattumist.
Süsteem suutis käsitleda seda laiema tuleohuga seotud piiranguna, mitte üksnes konkreetse paberivirna vältimise korraldusena.
Teises katses õppis robot arvestama purunevate esemetega olukorras, kus tal tuli liigutada rasket keeglikuuli.
Teadlaste avaldatud uurimuses võrreldi FLEX-i ka teiste robotite õppimismeetoditega. Tulemused näitasid, et uus süsteem suutis inimese eelistusi arvestades paremini kohandada oma liikumist ja vältida ebaolulise info kuhjumist.
Oluline on siiski rõhutada, et kirjeldatud ülesandeid demonstreeriti peamiselt simuleeritud keskkonnas. Uuring hõlmas ka päris robotilt kogutud näiteid, kuid see ei tõesta veel süsteemi töökindlust tavalises koduses keskkonnas.
Kas varsti saame robotitega rääkida nagu inimestega?
MIT teadlaste pikemaajaline eesmärk on arendada roboteid, mis suudaksid inimesi kodudes ja igapäevastes tegevustes aidata ilma keeruliste programmeerimiskäskudeta.
Tulevikus võiks inimene näiteks paluda robotil kööki koristada või lauda katta ning masin suudaks varasemate selgituste põhjal paremini arvestada konkreetse kodu eripäradega.
Samas seisab tehnoloogial ees veel oluline arengutee.
Robot peab suutma õigesti ära tunda ümbritsevaid esemeid, mõista inimese kavatsusi ning vältida olukordi, kus tehisintellekt teeb eksliku järelduse.
FLEX-i uurimistööd esitletakse tänavu novembris rahvusvahelisel robotite õppimise konverentsil Conference on Robot Learning.
Uuring näitab siiski üht olulist muutust tehisintellekti arengus: robotitele ei õpetata enam ainult käskude täitmist, vaid järjest rohkem ka seda, kuidas inimese sõnade taga olevat mõtet tõlgendada.
