Eesti turismimajandusest saabus kolmapäeval positiivne uudis. Värskelt avaldatud andmete kohaselt kulutasid välismaalased tänavu kolmandas kvartalis Eestis koguni 547 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes nende kulutuste maht 48 miljoni euro võrra. Eestit külastanud inimeste arv kasvas samuti ning eriti tähelepanuväärne oli kaugematest riikidest saabunud turistide hulga suurenemine.
Eesti Panga 11. novembril avaldatud statistika näitab, et juulist septembrini tehti Eestisse ligikaudu 1,65 miljonit väliskülastust. Seda on kuus protsenti rohkem kui aasta varem.
Kasvanud ei ole ainult külastuste arv. Välismaalased veetsid Eestis ka varasemast rohkem aega, mis on turismiga seotud ettevõtete jaoks oluline näitaja.
Turistide kulutused kasvasid 48 miljoni euro võrra
Eesti Panga andmetel ulatusid välisturistide kulutused kolmandas kvartalis 547 miljoni euroni. Aasta varem oli vastav summa ligikaudu 499 miljonit eurot.
Seega kasvas kulutuste maht aastaga peaaegu kümnendiku võrra.
Turistide raha liigub Eestis erinevate ettevõtete kaudu. Külastajad kasutavad majutusteenuseid, söövad restoranides, külastavad vaatamisväärsusi, ostavad kaupu ning maksavad transpordi ja meelelahutuse eest.
Seetõttu ei mõjuta turismi kasv üksnes hotelle, vaid võib pakkuda täiendavat äritegevust paljudele kohalikele ettevõtetele.
Samas ei tähenda kulutuste kasv automaatselt, et ettevõtete kasum suurenes sama palju. Kasvanud võivad olla ka hinnad ja teenuste osutamise kulud.
Soomlased on endiselt Eesti kõige arvukamad külalised
Kõige rohkem välisturiste saabus Eestisse meie põhjanaabri juurest.
Soomest tehti kolmanda kvartali jooksul Eestisse ligikaudu 564 000 külastust. Seda on kolm protsenti rohkem kui möödunud aasta samal ajal.
Euroopa Liidu riikidest pärit turistid moodustasid kokku 79 protsenti kõigist väliskülastustest.
Nende arv suurenes aastaga ligikaudu 55 000 võrra.
Soomlaste suur osakaal pole Eesti jaoks üllatav, sest kahe riigi vahel toimib tihe laevaliiklus ning Tallinn on soomlastele lähedal asuv reisisihtkoht.
Eesti majanduse seisukohalt on aga oluline ka see, et turistide arv suureneks kaugematelt turgudelt, sest see aitab mitmekesistada külastajaskonda.
Ameeriklasi saabus Eestisse märgatavalt rohkem
Värske statistika üks huvitavamaid tulemusi puudutab väljaspool Euroopa Liitu elavaid turiste.
Nende külastuste arv suurenes aastaga 13 protsenti ehk ligikaudu 40 000 võrra.
Suurima külastajate rühma moodustasid selles arvestuses Ameerika Ühendriikidest saabunud inimesed.
USA-st tehti Eestisse kolmandas kvartalis ligikaudu 86 000 külastust, mis tähendab 11-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aastaga.
See näitab, et Eesti meelitab külastajaid ka väljaspool oma lähiriike.
Kaugemate sihtturgude tähtsus võib tulevikus suureneda, eriti kui Eestil õnnestub parandada rahvusvahelisi transpordiühendusi ja tõsta oma tuntust reisisihtkohana.
Turistid jäid Eestisse kauemaks
Eesti jaoks on oluline ka reiside kestus.
Kolmandas kvartalis tehti Eestisse üle miljoni mitmepäevase välisreisi. Selliste reiside arv suurenes aastaga kaheksa protsenti.
Mitmepäevaste külastuste keskmine pikkus kasvas 3,5 ööni.
Ligikaudu 38 protsenti väliskülastustest olid seevastu ühepäevased.
Pikemad reisid võivad suurendada nõudlust majutuse, toitlustuse ja teiste teenuste järele.
Ühepäevakülastajad võivad piirduda näiteks ostlemise, restoranikülastuse või lühikese linnareisiga, samal ajal kui pikemalt viibijatel on võimalus kasutada rohkem erinevaid teenuseid.
Seetõttu ei näita üksnes turistide arv kogu pilti turismi majanduslikust tähtsusest.
Ka eestlased kulutasid välisreisidel rohkem raha
Välisturistide kulutuste kõrval avaldas Eesti Pank ka andmed eestimaalaste välisreiside kohta.
Kolmandas kvartalis kulutasid Eesti elanikud välismaal reisides kokku 438 miljonit eurot. Aastatagusega võrreldes suurenes summa 19 miljoni euro võrra.
Välisreiside arv kasvas neli protsenti, ulatudes ligikaudu 1,03 miljonini.
Kõige populaarsemad sihtkohad olid Soome ja Läti.
Soomesse tehti 169 000 ning Lätti 165 000 reisi.
Soomesse reisimine suurenes kahe protsendi võrra, kuid Läti-suunaliste reiside arv vähenes viis protsenti.
Eesti elanikud tegid välismaale ligikaudu 867 000 mitmepäevast reisi, mille keskmine pikkus oli 3,6 ööd.
Mida tähendavad need numbrid Eesti majandusele?
Värsked andmed viitavad sellele, et Eesti on suutnud suurendada nii väliskülastuste arvu kui ka turistide kulutusi.
Turismil on oluline roll teenuste ekspordis, sest välismaalaste Eestis tehtud kulutused tähendavad Eesti majandusele välismaalt tulevat nõudlust.
Kolmanda kvartali 547 miljoni euro suurune näitaja on seetõttu märkimisväärne.
Samas tuleb arvestada, et tegemist on juulist septembrini kestnud perioodiga, kuhu jääb suur osa suvisest turismihooajast. Neid tulemusi ei saa automaatselt üle kanda ülejäänud aastale.
Järgmised kuud näitavad, kas Eesti suudab kasvatada turistide arvu ka väljaspool suvehooaega. Üks on aga selge: väliskülastajate kulutused moodustavad Eesti majanduses suure rahavoo ning iga pikem külastus võib anda kohalikele ettevõtetele täiendavaid teenimisvõimalusi.
