AvalehtMaailmViis ELi riiki tahavad hakata migrante Aafrikasse saatma – Euroopa rändepoliitikat ootab...

Viis ELi riiki tahavad hakata migrante Aafrikasse saatma – Euroopa rändepoliitikat ootab suur muutus

Euroopa Liidus valmistatakse ette sammu, mis võib põhjalikult muuta senist rändepoliitikat. Saksamaa, Austria, Taani, Holland ja Kreeka soovivad rajada Aafrikasse Rwandasse keskuse, kuhu saaks saata inimesi, kelle varjupaigataotlus on tagasi lükatud ja kellel puudub õigus Euroopa Liitu jääda. Esimesed üleviimised võivad toimuda juba järgmisel aastal, kuid plaan on tekitanud terava vaidluse nii poliitikute kui ka inimõigusorganisatsioonide seas.

Esmaspäeval, 16. novembril kogunesid viie Euroopa riigi esindajad Austria pealinnas Viinis toimunud rändekonverentsile, kus teatati ametlikult läbirääkimiste alustamisest Rwanda valitsusega.

Austria kantsleri Christian Stockeri sõnul on eesmärk jõuda kiiresti kokkuleppeni, mis võimaldaks esimesed inimesed Rwandasse saata 2027. aastal.

Miks soovitakse inimesi just Rwandasse saata?

Euroopa Liidu üks suuremaid probleeme on olnud inimeste tagasisaatmine pärast seda, kui nende varjupaigataotlus on tagasi lükatud.

Mõnel juhul ei võta päritoluriik oma kodanikke vastu. Teinekord puuduvad inimestel vajalikud dokumendid või tekivad muud takistused.

AFP andmetel saadetakse Euroopa Liidus tegelikult tagasi vähem kui 30 protsenti inimestest, kellele on tehtud lahkumiskorraldus.

Viis riiki soovivad olukorda muuta, luues väljapoole Euroopa Liitu niinimetatud tagasisaatmiskeskuse.

Sellisesse keskusse saaks suunata inimesi, kellel puudub seaduslik alus Euroopa Liidus viibimiseks, kuid keda pole võimalik otse päritoluriiki tagasi saata.

Rwanda on väljendanud valmisolekut neid inimesi vastu võtta ning aidata neil vajadusel riiki elama asuda.

Esialgu räägitakse umbes sajast inimesest

Kuigi algatus puudutab viit Euroopa riiki, ei plaanita esialgu suuremahulist väljasaatmisprogrammi.

Diplomaatiliste allikate teatel soovitakse projekti katsetada ligikaudu saja inimesega. See tähendaks umbes 20 inimese saatmist igast osalevast riigist.

Esimene keskus peaks olema avatud asutus, kus inimesed saaksid liikuda ning kasutada erinevaid teenuseid.

Rwandasse saabunutel oleks võimalik taotleda seal elamisluba, osaleda kohanemisprogrammides ning otsida võimalusi töötamiseks.

LOE  Krakówi peaväljakul hukkus tulistamises kuus inimest; uurijad kontrollivad võimalikke äärmuslikke mõjutusi

Samuti võiksid nad soovi korral naasta oma päritoluriiki, kui see muutub võimalikuks.

Täpne korraldus, rahastamine ja inimeste õigused ei ole veel lõplikult kokku lepitud.

Oluline on rõhutada, et esialgne projekt puudutaks täiskasvanuid, kelle varjupaigamenetlus on lõppenud või kelle suhtes kehtib täidetav lahkumisotsus, mitte kõiki Euroopasse saabuvaid varjupaigataotlejaid.

Taani peaminister peab plaani läbimurdeks

Taani peaminister Mette Frederiksen nimetas Viinis avalikustatud algatust oluliseks muutuseks Euroopa rändepoliitikas.

Tema hinnangul peab Euroopa suutma tagada, et inimesed, kellel puudub õigus riigis viibida, ka tegelikult lahkuksid.

Sarnast seisukohta väljendas Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt, kelle sõnul võivad kolmandates riikides asuvad keskused pakkuda lahendust olukorras, kus päritoluriigid ei tee inimeste tagasivõtmisel koostööd.

Algatuse toetajad loodavad, et senisest tõhusam tagasisaatmine vähendaks ebaseaduslikku sisserännet ning inimsmugeldajate tegevust.

Euroopa Komisjon on samuti väljendanud algatuse suhtes toetavat hoiakut, kuid keskuse rajamine ja tegevus peavad vastama Euroopa Liidu ning rahvusvahelise õiguse nõuetele.

Inimõigusorganisatsioonid hoiatavad tõsiste tagajärgede eest

Kõik ei pea kavandatavat lahendust õigeks.

Human Rights Watch on väljendanud muret Rwanda inimõiguste olukorra pärast.

Organisatsiooni hinnangul võib inimeste saatmine riiki, millega neil puudub varasem side, suurendada ohtu, et nad satuvad ebakindlatesse elutingimustesse või nende õigusi rikutakse.

Samuti on tõstatatud küsimus, kuidas tagatakse sõltumatu järelevalve, õigusabi ja kaitse võimaliku väärkohtlemise eest.

Inimõigusorganisatsioonid viitavad ka Rwanda valitsuse varasematele probleemidele opositsiooni ja kriitikute kohtlemisel.

Viie riigi valitsused kinnitavad seevastu, et uus süsteem peab järgima rahvusvahelisi inimõiguste standardeid.

Suurbritannia sarnane plaan kukkus varem läbi

Rwandasse inimeste saatmise idee ei ole Euroopas uus.

Suurbritannia sõlmis juba 2022. aastal Rwandaga kokkuleppe, mille järgi sooviti sinna saata osa Ühendkuningriiki saabunud varjupaigataotlejatest.

LOE  Venemaa peatab Kiievi rünnakud külma ilma tõttu pärast USA palvet

2023. aastal leidis Suurbritannia ülemkohus, et kavandatud süsteem ei olnud seaduslik, sest puudusid piisavad tagatised inimeste turvalisusele.

2024. aastal loobus Suurbritannia uus valitsus projektist.

Praegune viie ELi riigi plaan erineb varasemast Briti lahendusest, sest see keskendub inimestele, kellel on juba tehtud lahkumisotsus.

Sellegipoolest võib ka uus süsteem sattuda kohtuvaidluste keskmesse.

Kas sama kord võiks tulevikus laieneda ka Eestile?

Praegu Eesti nende viie riigi hulka ei kuulu.

Kuna Euroopa Liidu õigus võimaldab liikmesriikidel teatud tingimustel kolmandate riikidega tagasisaatmiskeskuste osas koostööd teha, võivad sarnased lahendused tulevikus huvi pakkuda ka teistele liikmesriikidele.

See ei tähenda siiski, et Eestis oleks praegu tehtud otsus inimesi Rwandasse saata.

Lõplikud tingimused sõltuvad Rwanda ja viie algatuses osaleva Euroopa riigi läbirääkimistest.

Kui kokkulepe saavutatakse ja süsteem läbib vajalikud õiguslikud kontrollid, võib 2027. aastast alata Euroopa rändepoliitikas uus etapp. Kas sellest kujuneb toimiv lahendus või järjekordne pikk kohtuvaidlus, selgub alles projekti rakendamisel.

SEOTUD ARTIKLID

Jäta kommentaar

Please enter your comment!
Please enter your name here

Enim loetud

Praegu mängib:
—