Venemaa ja Ukraina esindajad alustasid teisipäeval, 10. novembril Araabia Ühendemiraatides uusi rahuläbirääkimisi, mida vahendavad Ameerika Ühendriigid. Tegemist on esimese sellise kohtumisega pärast veebruari, mil varasemad kõnelused lõppesid märkimisväärsete tulemusteta. Seekord ei arutata üksnes Ukraina sõja lõpetamist, vaid ka Euroopa tulevast julgeolekukorraldust.
Abu Dhabis toimuvad läbirääkimised kestavad esialgse plaani kohaselt kaks päeva, 10.–11. novembrini.
USA presidendi Donald Trumpi esindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner püüavad leida võimalusi kokkuleppeks, mis võiks lõpetada 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse.
Kohtumiste üheks peamiseks teemaks on julgeolekutagatised, mis peaksid aitama vältida uue sõja puhkemist tulevikus.
Ukraina ja Venemaa nõudmised on endiselt väga erinevad
Kuigi läbirääkimiste jätkumine on diplomaatiliselt oluline, ei ole kahe riigi seisukohad olulistes küsimustes kuigivõrd lähenenud.
Venemaa president Vladimir Putin nõuab jätkuvalt, et Ukraina loobuks oma sõdurite kohalolekust Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni piirkondades, mille Moskva 2022. aastal ebaseaduslikult annekteeris.
Venemaa ei kontrolli kõiki neid alasid täielikult.
Lisaks soovib Moskva, et Ukraina loobuks NATO liikmesuse taotlemisest ning nõustuks oma relvajõudude suuruse ja võimekuse piiramisega.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ei ole nende tingimustega nõustunud.
Kiievi seisukoha järgi peab esimene samm olema vaenutegevuse lõpetamine ning alles seejärel saab pidada põhjalikumaid läbirääkimisi püsiva rahukokkuleppe üle.
Ukraina peab vajalikuks ka usaldusväärseid rahvusvahelisi julgeolekutagatisi, et vältida Venemaa uut sõjalist rünnakut.
Laua taga arutatakse nüüd ka Euroopa tulevikku
Seekordsete läbirääkimiste eripära on asjaolu, et arutelu ei piirdu ainult Ukraina territooriumi ja võimaliku relvarahuga.
Reutersi andmetel peab Venemaa üheks keskseks teemaks Euroopa uue julgeolekukorralduse väljatöötamist.
Moskva soovib, et kokkuleppes käsitletaks laiemalt Venemaa ja lääneriikide julgeolekusuhteid.
See muudab kõnelused oluliseks ka teistele Euroopa riikidele.
Varasemalt on Venemaa nõudnud NATO sõjalise kohaloleku vähendamist Kesk- ja Ida-Euroopas. Seetõttu jälgitakse tähelepanelikult, milliseid ettepanekuid Moskva seekord esitab.
Samas ei tähenda Euroopa julgeoleku arutamine, et NATO riigid oleksid nõustunud oma seniseid kaitsekohustusi muutma.
Euroopa riigid soovivad otsustamises kaasa rääkida
Abu Dhabisse saabusid ka Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, NATO ja Euroopa Komisjoni esindajad.
Ukraina delegatsiooni juhi Rustem Umerovi sõnul toimus enne kolmepoolsete läbirääkimiste algust eraldi kohtumine Ukraina, USA ja Euroopa esindajate vahel.
Venemaa on seni olnud Euroopa riikide otsese osalemise vastu kolmepoolsetes kõnelustes.
See tähendab, et kuigi Euroopa esindajad viibivad Abu Dhabis, ei osale nad automaatselt kõigis Ukraina, Venemaa ja USA kohtumistes.
Euroopa riikide jaoks on küsimus oluline, sest võimalik rahukokkulepe võib mõjutada kogu piirkonna pikaajalist julgeolekut.
Rahukõneluste ajal jätkuvad sõjalised rünnakud
Diplomaatiliste kohtumiste algus ei ole toonud kaasa lahingute peatumist.
Associated Pressi andmetel teatas Ukraina õhuvägi, et Venemaa ründas ööl vastu teisipäeva Ukrainat 162 drooni ja ühe ballistilise raketiga.
Venemaa kaitseministeerium omakorda väitis, et riigi õhutõrje tulistas alla 155 Ukraina drooni.
Need on sõdivate poolte ametlikud teated, mille kõiki üksikasju ei ole sõltumatult kinnitatud.
Venemaa jätkab rünnakuid Ukraina energiataristu vastu, samal ajal kui Ukraina on suurendanud droonirünnakuid Venemaa naftatöötlemisrajatistele.
Sõjategevuse jätkumine näitab, kui keeruliseks võib osutuda isegi esialgse relvarahu saavutamine.
Kas sõda võiks lõpuks lõppeda?
Donald Trump on viimastel päevadel väljendanud lootust, et laiem rahukokkulepe võiks olla võimalik.
Samas ei ole läbirääkimiste alguseks teada antud ühestki konkreetsest kokkuleppest territoriaalsete küsimuste või üldise relvarahu kohta.
Ukraina soovib jõuda püsiva rahuni, mis tagaks riigi iseseisvuse ja julgeoleku. Venemaa nõuab aga endiselt ulatuslikke järeleandmisi.
Järgmised kaks päeva näitavad, kas pooled suudavad vähemalt mõnes küsimuses oma seisukohti lähendada.
Üks on siiski selge: Abu Dhabis ei otsustata ainult Ukraina sõja võimaliku lõpetamise üle. Läbirääkimistel käsitletavad julgeolekuküsimused võivad mõjutada kogu Euroopa tulevikku, sealhulgas Eesti julgeolekukeskkonda.
