Juba mõne nädala pärast peavad paljud tallinlased oma igapäevaseid harjumusi muutma. Tallinna linnavolikogu kiitis heaks heakorraeeskirja muudatuse, mille kohaselt keelatakse alates 1. detsembrist avalikus ruumis vabalt elavate lindude ja loomade toitmine. Uus kord puudutab näiteks inimesi, kes armastavad pargis tuvidele saia jagada või kortermaja ümbruses lindudele toidujääke pakkuda. Kõigile lindudele keeld siiski ei laiene.
Reedel, 13. novembril avaldatud uudise kohaselt on muudatuse eesmärk parandada pealinna heakorda ning vähendada probleeme, mida põhjustab suure hulga lindude ja näriliste kogunemine elamute, parkide ja teiste avalike kohtade juurde.
Kuigi paljude inimeste jaoks on lindude toitmine südamlik tegevus, võib see linnakeskkonnas tekitada probleeme nii loomadele endile kui ka ümbruskonna elanikele.
Tuvide ja kajakate toitmisele tõmmatakse kriips peale
Muudatuse algatasid Tallinna linnavolikogu Keskerakonna ja Isamaa fraktsioonid.
Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Kairet Remmak-Grassmanni sõnul soovitakse kehtestada avalikus ruumis selgemad reeglid ning vältida olukordi, kus toitmise tõttu kogunevad ühte piirkonda suuremad linnud ja närilised.
Isamaa fraktsiooni esimees Sven Sester tõi probleemsete lindudena esile eelkõige tuvid ja kajakad.
Kui inimene jätab päevast päeva samasse kohta toitu, võivad linnud hakata seda paika regulaarselt külastama. Üksikust toitmiskorrast võib kujuneda püsiv toitumiskoht, kuhu koguneb järjest rohkem linde.
Kortermajade juures võivad sellega kaasneda määrdunud aknalauad, rõdud, autod ja kõnniteed. Samuti võivad maapinnale jäänud toidujäägid meelitada ligi rotte ja teisi närilisi.
Linnavolikogu hinnangul aitab uus kord selliseid olukordi ennetada.
Väikestele lindudele tehakse oluline erand
Uus keeld ei tähenda siiski seda, et tallinlased peaksid talve saabudes oma linnumajad tühjaks jätma.
Heakorraeeskirja muudatus lubab talvisel perioodil endiselt toita väikeseid värvulisi, näiteks tihaseid, leevikesi ja varblasi.
Muudatuse algatajate hinnangul ei kaasne nende lindude talvise toitmisega samasuguseid probleeme nagu suuremate linnuliikide ja näriliste koondumisega.
See on oluline erand inimestele, kelle jaoks talvine linnuvaatlus ja lindude eest hoolitsemine on pikaajaline harjumus.
Küll aga tasub tähele panna, et erand puudutab talvist toitmist ega anna üldist luba aastaringselt kõiki väikeseid linde toita.
Samuti on endiselt lubatud aidata hätta sattunud linde ja metsloomi.
Miks ei soovitata lindudele saia anda?
Keskkonnaamet on juba aastaid kutsunud inimesi üles linnalinde mitte toitma.
Ameti selgituste kohaselt leiavad linnakeskkonnas elavad tuvid, varesed ja kajakad endale ise piisavalt toitu. Inimeste pakutav lisatoit võib muuta nende käitumist ning harjutada linde pidevalt samades kohtades süüa otsima.
Lisaks ei sobi paljud inimeste toidulaualt pärit toiduained lindudele.
Eesti Ornitoloogiaühingu soovituste kohaselt ei ole leib ja sai lindudele sobiv toit. Samuti tuleks vältida soolaseid, vürtsikaid ja riknenud toiduaineid.
Veelindude, näiteks partide ja luikede toitmine võib olla eriti kahjulik. Inimeste pakutav toit võib soodustada nende talveks Eestisse jäämist ka siis, kui veekogud hakkavad külmuma ja loodusliku toidu leidmine muutub raskeks.
Seega ei pruugi heast tahtest tehtud tegu linnule tegelikult kasulik olla.
Kuidas talvel väikeseid linde õigesti toita?
Eesti Ornitoloogiaühing soovitab alustada talvist lisatoitmist siis, kui külmakraadid on püsinud pikemat aega või maapinda katab püsiv lumi.
Sobivaks toiduks on näiteks päevalilleseemned, muud maitsestamata seemned ning soolamata rasv või pekk.
Oluline on ka järjepidevus. Kui lindudele on külmal perioodil hakatud regulaarselt süüa pakkuma, tuleks seda jätkata kuni talve möödumiseni.
Toidumaja ja selle ümbrust peab hoidma puhtana, sest samasse paika kogunevate lindude vahel võivad levida haigused.
Ornitoloogid soovitavad vältida liigset toitmist. Inimese ülesanne ei ole asendada lindude loomulikku toidulauda, vaid vajadusel aidata neil raske talveperiood üle elada.
Mida teha, kui leiad vigastatud linnu?
Uus toitmiskeeld ei takista inimesel abivajavat looma aidata.
Keskkonnaameti juhiste kohaselt saab vigastatud või hätta sattunud metslooma ja linnu puhul nõu küsida riigiinfotelefonilt 1247.
Kõik linnud, kes maapinnal istuvad või tavapärasest erinevalt käituvad, ei vaja tingimata inimese sekkumist. Näiteks ei tähenda noore linnu üksinda nägemine automaatselt, et tema vanemad on ta hüljanud.
Kahtluse korral on mõistlik enne tegutsemist spetsialistilt nõu küsida.
Tallinna uus kord hakkab kehtima 1. detsembril 2026 ning puudutab avalikus ruumis vabalt elavaid linde ja loomi.
Pealinna elanike jaoks on muudatuse sõnum lihtne: tuvidele, kajakatele ja teistele linnaloomadele toidu pakkumisest tuleb avalikus ruumis loobuda, kuid talvine väikeste laululindude eest hoolitsemine võib jätkuda.
