Eesti pensionikogujatele on saabunud positiivsed uudised. Värskete andmete kohaselt on teise ja kolmanda pensionisamba varade koguväärtus kasvanud aastaga ligi kahe miljardi euro võrra. Kolmanda kvartali lõpuks oli pensionifondides kokku 9,37 miljardit eurot. Samal ajal soovivad tuhanded inimesed taas teise pensionisambaga liituda.
Kolmapäeva, 11. novembri õhtul avaldatud ERR-i uudise kohaselt on Eesti pensionifondide varade maht kasvanud aastaga koguni 25 protsenti.
Eesti Panga statistika järgi on tegemist viimaste aastate ühe tugevama kasvuperioodiga.
Kuid oluline on mõista, et pensionifondide varade kogukasv ei tähenda automaatselt, et iga inimese pensionikontol oleks nüüd veerandi võrra rohkem raha.
Suurem osa kasvust tuli investeeringutest
Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul ulatus teise pensionisamba fondide varade maht kolmanda kvartali lõpuks ligikaudu kaheksa miljardi euroni.
Veel aasta tagasi oli see summa umbes 6,5 miljardit eurot.
Seega lisandus teise samba fondidesse aastaga ligikaudu 1,5 miljardit eurot.
Sellest umbes 300 miljonit eurot tulenes asjaolust, et inimeste sissemaksed ületasid fondidest tehtud väljamakseid.
Ülejäänud 1,2 miljardit eurot oli seotud pensionifondide investeeringute väärtuse suurenemisega.
See tähendab, et suur osa kasvust ei tulnud uutest sissemaksetest, vaid finantsturgude tõusust.
Pensionifondide tootlus ületas 17 protsenti
Rahvusvaheliste aktsiaturgude tugev kasv avaldas Eesti pensionifondidele märkimisväärset mõju.
Eesti Panga andmetel oli teise pensionisamba fondide tootlus 17,2 protsenti ning kolmanda samba fondidel 18,7 protsenti.
Kolmanda samba varade maht suurenes aastaga koguni 38 protsenti.
Need on pensionikogujate jaoks tähelepanuväärsed tulemused, kuid kõik fondid ei ole ühesugused.
Erinevad pensionifondid investeerivad erinevatesse varadesse ning nende tulemused võivad märkimisväärselt erineda.
Näiteks aktsiatesse rohkem investeerivad fondid võivad tõusvatel turgudel saavutada suuremat tootlust, kuid nende väärtus võib ka langusperioodidel tugevamalt kõikuda.
Seetõttu ei saa avaldatud keskmisi näitajaid automaatselt võrdsustada oma pensionikonto tootlusega.
Ekspert hoiatab liiga suurte ootuste eest
Kuigi tänavused tulemused on olnud tugevad, ei soovita Eesti Pank eeldada, et samasugune kasv jätkub igal aastal.
Taavi Raudsaare hinnangul ei ole 17–18 protsendi suurune tootlus pensionifondide jaoks tavapärane.
Seetõttu oleks liiga optimistlik arvestada, et samas suurusjärgus kasv jätkub ka lähiaastatel.
Pensioniks kogumine on pikaajaline protsess, mille jooksul tuleb arvestada nii heade kui ka keerulisemate perioodidega.
Fondide varasem tootlus ei taga tulevasi tulemusi.
Tuhanded eestlased tahavad teise sambaga taasliituda
Lisaks fondide headele tulemustele on toimunud oluline muudatus ka pensionisüsteemis.
Alates 2026. aastast saavad inimesed, kes varem teisest pensionisambast lahkusid, teatud tingimustel uuesti kogumisega alustada.
Varasema kümneaastase ooteaja asemel tuleb nüüd oodata viis aastat.
Rahandusministeeriumi nõuniku Kertu Fedotovi sõnul oli novembri esimese kümne päevaga taasliitumise avalduse esitanud veidi alla 3500 inimese.
Ministeeriumi prognoosi järgi võib 2027. aasta jooksul teise sambaga uuesti liituda 26 000 inimest.
Tegemist on siiski prognoosiga, mitte juba liitunud inimeste arvuga.
Millal hakkavad taasliitunud inimesed pensioniraha koguma?
Pensionikeskuse andmetel saavad inimesed, kelle teise samba maksekohustus lõppes 2021. aasta septembris või 2022. aasta jaanuaris või mais, esitada taasliitumise avalduse juba tänavu novembris.
Sellisel juhul algavad uued sissemaksed 2027. aasta mais.
Avaldus tuleb esitada Pensionikeskuse iseteeninduses.
Oluline on teada, et pärast teise sambaga taasliitumist jätkatakse kogumist üldjuhul pensionieani. Seetõttu soovitab Pensionikeskus enne otsuse tegemist hoolikalt tingimustega tutvuda.
Kuidas kontrollida enda pensioniraha?
Oma teise ja kolmanda samba seisu saab vaadata Pensionikeskuse veebilehel või pensionifondi haldava panga iseteeninduses.
Seal on võimalik kontrollida kogunenud osakute arvu, nende väärtust, sissemakseid ja fondi tootlust.
Eriti oluline on eristada enda tehtud sissemakseid investeeringutelt teenitud tootlusest.
Näiteks võib pensionikonto kogusumma suureneda isegi siis, kui investeeringute tootlus on tagasihoidlik, sest kontole laekub regulaarselt uut raha.
Eesti pensionifondide tänavused tulemused annavad kogujatele põhjust rahuloluks. Samas tasub meeles pidada, et pensionivara väärtus võib liikuda nii üles kui ka alla ning pikaajalise kogumise puhul on kõige olulisem järjepidevus.
