Eestis on hinnatõus pärast suvist aeglustumist taas kiirenema hakanud. Statistikaameti värsketel andmetel tõusid tarbijahinnad oktoobris aastataguse ajaga võrreldes 4,2 protsenti. Kõige suuremat mõju avaldasid kütuse ja eluasemega seotud kulude kallinemine. Eesti Panga hinnangul ei ole põhjust oodata, et hinnatõus lähikuudel oluliselt aeglustuks.
Reedel, 6. novembril avaldatud andmetest selgub, et võrreldes septembriga tõusid hinnad oktoobris 0,6 protsenti. Aastataguse ajaga võrreldes olid kaubad 5 protsenti ja teenused 3,2 protsenti kallimad.
Veel septembris oli aastane hinnatõus 3,5 protsenti. See tähendab, et hinnakasv on kahe viimase kuu jooksul taas hoogustunud.
Statistikaameti hinnangul on selle taga eelkõige transpordi ja eluasemega seotud hinnamuutused.
Diislikütus on aastaga kallinenud ligi 60 protsenti
Kõige märgatavam hinnatõus on toimunud kütuseturul.
Oktoobris oli bensiin Eestis 38,2 protsenti ja diislikütus koguni 59,7 protsenti kallim kui aasta varem.
Eesti Panga ökonomisti Lauri Matsulevitši sõnul põhjustas ligi kaks kolmandikku oktoobri üldisest hinnatõusust energia kallinemine, milles oli suurim roll just mootorikütustel.
Kütusehindade järsu tõusu peamine põhjus on kevadel Pärsia lahe piirkonnas puhkenud sõjaline konflikt, mis on vähendanud nafta ja naftatoodete tarneid.
Eriti tugevalt on see mõjutanud diislikütuse hinda, sest Euroopa Liit sõltub osaliselt selle sisseveost.
Ettevõtete jaoks tähendab kallis kütus suuremaid transpordi- ja logistikakulusid. Need võivad omakorda mõjutada kaupade ning teenuste lõpphinda.
Ka koduga seotud kulud kasvavad
Kütus ei ole ainus valdkond, kus hinnatõus silma paistab.
Statistikaameti andmetel oli torugaas oktoobris aastatagusega võrreldes 60,8 protsenti kallim. Segaolmejäätmete äravedu kallines 56,6 protsenti ja puitkütus 12,6 protsenti.
Elektri hind tõusis tarbijate jaoks aastaga 3,7 protsenti.
Eesti Pank juhib tähelepanu, et kuigi elektri börsihind oli oktoobris mullusest mõnevõrra madalam, mõjutavad lõpptarbijate arveid ka võrgutasud ning varustuskindluse ja sagedusreservidega seotud kulud.
Lisaks võib elektri hind külmematel ja tuulevaiksematel perioodidel tõusta, sest piirkonna elektritootmises suureneb kallima maagaasi mõju.
Toidupoes on hinnamuutused erinevad
Toidukaupade hinnad on viimase aastaga tõusnud keskmiselt 0,7 protsenti, kuid erinevate toodete vahel on suured erinevused.
Näiteks köögiviljad olid oktoobris 8,5 protsenti, valmistoidud 3,2 protsenti ning leib ja pagaritooted 2,4 protsenti kallimad kui aasta varem.
Samas on osa toidukaupu hoopis odavnenud.
Või hind langes aastaga 27,1 protsenti, jogurti ja teiste piimatoodete hinnad 5 protsenti ning värske või külmutatud liha hind 3 protsenti.
Eesti Panga hinnangul on köögiviljade kallinemist mõjutanud muu hulgas kehvemad saagid mitmes Euroopa riigis.
Eesti sõltub köögiviljade puhul märkimisväärselt impordist, mistõttu kanduvad teiste riikide saagiprobleemid ja transpordikulud ka meie poelettidele.
Eesti majandus kasvab, kuid hinnasurve püsib
Kõrgemate hindade kõrval on Eesti majandusest tulnud ka positiivsemaid uudiseid.
Statistikaameti oktoobri lõpus avaldatud kiirhinnangu kohaselt kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt tänavu kolmandas kvartalis aastaga 2,2 protsenti.
See viitab majandusaktiivsuse paranemisele, kuid ei tähenda, et hinnatõusu mõju oleks inimeste jaoks kadunud.
Kui sissetulekud ei kasva hindadega samas tempos, väheneb inimeste ostujõud. Ettevõtete jaoks võivad samal ajal kallim energia ja transport suurendada tegevuskulusid.
Eesti Panga hinnangul on praegune hinnatõus suuresti seotud väliste teguritega. Energia- ja toiduhindu arvestamata jäi oktoobri alusinflatsioon 1,8 protsendi juurde.
Millal võiks hinnatõus aeglustuda?
Eesti Pank ei prognoosi lähikuudeks kiiret hinnakasvu pidurdumist.
Keskpanga hinnangul võib energia kallinemine hinnasurvet veelgi suurendada ning lähikuudel võivad hinnad tõusta senisele sarnases tempos.
Uus põhjalikum majandusprognoos avaldatakse detsembris.
Tarbijatele tähendab praegune olukord, et kuigi osa kaupu on odavnenud, ei ole üldine hinnatase langenud. Eriti tähelepanelikult tuleb lähikuudel jälgida kütuse, energia ja eluasemega seotud kulusid, mis mõjutavad nii kodumajapidamiste eelarveid kui ka ettevõtete igapäevast tegevust.
