Sõjalised rünnakud ja olukord rindel
Viimastel päevadel on Venemaa intensiivistanud oma rünnakuid Ukraina linnade vastu.
27.veebruaril 2025 toimus suurim droonirünnak alates sõja algusest, kus Venemaa lasi öö jooksul välja 267 drooni.
Ukraina õhuvägi teatas, et 138 drooni tulistati alla ja 119 kadusid radaritelt pärast elektroonilist segamist. Rünnakud põhjustasid kahju viies Ukraina piirkonnas.
Lisaks tabas 2. märtsil Vene droon mitmekorruselist kortermaja Harkivis, tekitades tulekahju ja vigastades kaheksat inimest. Kolm muud elumaja said samuti kahjustusi, purunes üle 100 akna.
Diplomaatilised pinged ja rahvusvahelised suhted
USA presidendi Donald Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi vahelised suhted on pingestunud pärast vastuolulist kohtumist Valges Majas. Trump süüdistas Zelenskõid lugupidamatuses USA suhtes, väites, et Ukraina võib unustada liitumise NATO-ga.
Samal ajal on Venemaa välisminister Sergei Lavrov kiitnud Trumpi “tervet mõistust” ja süüdistanud Euroopa riike sõja pikendamises, öeldes, et nad õhutavad Kiievit jätkama sõjategevust.
Rahvusvaheline toetus ja humanitaarolukord
Euroopa Liidu juhid on kinnitanud oma toetust Ukrainale. Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer teatas 2 miljardi dollari suurusest lepingust, mis võimaldab Ukrainal osta 5000 õhutõrjeraketti, et kaitsta kriitilist taristut ja tugevdada riigi kaitsevõimet.
Lisaks on Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot teinud ettepaneku ühekuuliseks vaherahuks Ukrainas, et testida, kas Venemaa president Vladimir Putin on valmis alustama tõsiseid läbirääkimisi pikaajalise rahu saavutamiseks.
Kokkuvõte
Ukraina sõda on jõudnud kriitilisse etappi, kus sõjalised rünnakud, diplomaatilised pinged ja rahvusvahelised jõupingutused mängivad olulist rolli riigi tulevikus. Vaatamata raskustele jätkab rahvusvaheline kogukond Ukraina toetamist, otsides samal ajal võimalusi kestva rahu saavutamiseks.
