Täna, 24. veebruaril 2026, tähistab Eesti oma 108. sünnipäeva – päeva, mil 1918. aastal kuulutati välja Eesti riiklus ja anti rahvale kindel sõnum: aeg oma riigi jaoks on käes.
Iseseisvuse väljakuulutamine 1918: “Nüüd on see aeg käes”
Eesti Vabariigi sünnipäeva juured ulatuvad 24. veebruarisse 1918, kui Maapäeva Vanemate Nõukogu avaldas Tallinnas “Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik ja samal päeval nimetati ametisse ka Eesti Ajutine Valitsus.
Iseseisvusmanifest pole pelgalt ajaloodokument, vaid väärtuste koond: rõhutatakse rahva õigust ise otsustada, vabadust ja lootust, mis oli kestnud “põlvest põlve”. Manifestis kõlab kuulus lause – “Nüüd on see aeg käes.”
Just see mõte – et riik ei ole juhuslik, vaid kaua hoitud siht – on olnud aastapäeva sõnumiks läbi eri ajastute.
Vabadussõda ja riigi kindlustamine: iseseisvus tuli välja võidelda
Iseseisvuse väljakuulutamine ei tähendanud automaatselt kindlust ja rahu. Juba sama aasta lõpus algas Eesti jaoks eksistentsiaalne proov: Vabadussõda. Sõjategevus kestis 28. novembrist 1918 kuni 2. veebruarini 1920 ning selle keskne eesmärk oli Eesti iseseisvuse kaitsmine ja kindlustamine.
Vabadussõja lõppakordiks kujunes Tartu rahu – 2. veebruaril 1920 sõlmitud rahuleping Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel, millega lõpetati sõda ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Tartu rahu on Eesti ajaloomälus eriline ka seetõttu, et see kinnitas noore riigi õigust olla rahvusvahelise õiguse subjekt – oma piiride, diplomaatia ja tulevikuga.
Katkestus 20. sajandi keskel ja riigi taastamine 1991
Eesti riigi lugu 20. sajandil ei kulgenud sirgjooneliselt. Euroopa suurpoliitika pööristes muutus Eesti saatus korduvalt. Üheks oluliseks taustasündmuseks oli 1939. aasta Molotovi–Ribbentropi pakt, mille tagajärjed mõjutasid otseselt Ida-Euroopa riike, sh Baltikumi.
Sõja ja okupatsioonide aastad tõid riikluse järsu katkestuse, mille järel püsis siht taastada iseseisvus paljude eestlaste jaoks elavana.
Eesti taastas oma iseseisvuse 20. augustil 1991, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse “Eesti riiklikust iseseisvusest” – ajaloolistes allikates on märgitud ka täpne kellaaeg 23.03.
See on põhjus, miks Eesti tähistab igal aastal lisaks 24. veebruarile ka 20. augustit – üks on sünnipäev, teine riigi taastamise päev.
Tänane päev 2026: lipuheiskamisest paraadi ja peoõhtuni
Eesti sünnipäev on ühtaegu pidu ja mälestushetk – nii riigi loomisest, selle kaitsmisest kui ka taastamisest. 2026. aastal on pidupäeva kavas mitu tugevat “sõlmpunkti”, mida jälgitakse nii kohapeal kui ka ülekannetest.
Hommik Toompeal: riigilipp Pika Hermanni tornis
Pidupäev algab traditsiooniliselt Toompeal. Riigilipu pidulik heiskamine toimub kell 7.32, kui sinimustvalge kerkib hümni saatel Pika Hermanni torni.
Seda hetke peetakse sümboolselt üheks kõige kõnekamaks: riik “ärkab” oma lipu all ja tuletab meelde järjepidevust, mille nimel on pingutatud põlvkondade kaupa.
Austusavaldused ja jumalateenistus
Riikliku aastapäeva programmis on olulisel kohal ka mälestus ja tänu. ERR-i programmitutvustuse järgi toimub kell 9 pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile ning kell 10.15 oikumeeniline jumalateenistus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.
Toomkiriku teate järgi teenivad jumalateenistusel peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad.
Keskpäev: kaitseväe paraad Vabaduse väljakul
Üks päeva oodatumaid sündmusi on Eesti Vabariigi 108. aastapäeva paraad, mis toimub Tallinnas Vabaduse väljakul algusega kell 12.00. Üksused alustavad rivistumist kell 11.00.
Paraadi võtab vastu Vabariigi President Alar Karis, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo, ning esimest korda on paraadi rivistajaks ülemveebel Andreas Rebane.
Tallinna sündmuse kirjelduse järgi on osalejaid ligikaudu 1000 ning paraadil näeb ka tehnikat ja lippude rivistust.
Pärastlõuna: riiklikud tunnustused ja “Eesti tänab”
Iseseisvuspäeval tõstetakse esile ka inimesi, kelle töö on Eestit tugevamaks teinud. ERR-i Jupiteri info järgi toimub “Eesti tänab 2026” ehk riiklike teenetemärkide üleandmine, mille mõte on tunnustada neid, kes oma pühendumusega on aidanud Eestil “saada vaimult suuremaks ning paremaks”.
Õhtu Estonias: presidendi kõne ja peoõhtu otseülekanne
Õhtu kulminatsioon on traditsiooniline vastuvõtt ja pidulik sündmus Estonias, kuhu on kutsutud ligi tuhat külalist. ERR-i teatel on ETV otseülekanne kell 17.30, kus kajastatakse peoõhtut, presidendi kõnet ja järgnevat kontsertosa.
Sama ERR-i loo järgi on kontserdi lavastaja Priit Võigemast ning muusikajuht Siim Aimla.
Aastapäeva mõte 2026. aastal: järjepidevus, kaitsetahe ja “meie” tunne
Eesti sünnipäev ei ole ainult kalenderpäev, vaid kokkulepe: hoida ühiselt alles see, mis 1918. aastal sõnades välja kuulutati ja hiljem nii relvaga, diplomaatias kui ka kodanikuvisadusega päriselt teoks tehti. Iseseisvusmanifesti mõte – et rahvas pole kaotanud tungi iseseisvuse järele – kõlab ka täna aktuaalselt, sest iga põlvkond peab oma riikluse sisu uuesti lahti mõtestama.
Tänane pidupäev on seetõttu korraga pidulik ja praktiline: lipud akendel, mälestushetked, paraad, tunnustused, presidendi sõnum – ning eelkõige teadmine, et Eesti riik püsib siis, kui inimesed ise seda väärtustavad ja hoiavad.
Head vabariigi aastapäeva!
