Elektriautode populaarsus on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ning aina enam inimesi kaalub üleminekut keskkonnasõbralikumale alternatiivile. Siiski on elektriautode puhul alati tõstatunud küsimus: kas reklaamitud sõiduulatus vastab tõele? Selle väljaselgitamiseks on mitmed organisatsioonid, autoväljaanded ja entusiastid läbi viinud sõiduulatuse teste, mis aitavad mõista, kuidas erinevad tingimused tegelikku sõiduulatust mõjutavad.
Reklaamitud sõiduulatus ja tegelikkus
Elektriautode sõiduulatust mõõdetakse standardiseeritud testmeetodite abil, nagu WLTP (Worldwide Harmonised Light Vehicles Test Procedure) Euroopas. See annab võrdlusandmed, mis aitavad tarbijal eri mudeleid omavahel kõrvutada. WLTP testib autosid laborikeskkonnas, jäljendades linnasõidu, maanteesõidu ja kombineeritud sõidu tsükleid. Kuigi WLTP on eelmisest NEDC-testist realistlikum, ei vasta see sageli igapäevasevas\u00ftele sõidutingimustele.
Praktilistes testides on ilmnenud, et tegelik sõiduulatus võib külmakraadide, sõidukiiruse, teekatte ja isegi kliimaseadme kasutamise tõttu väheneda kuni 30-40%. See tõstatab olulise küsimuse: kuidas tarbija saaks teha teadliku otsuse?
Tulemused erinevatest sõiduulatuse testidest
Talvised tingimused
Testides, mis viidi läbi talvistes tingimustes (– 10 kuni – 20 °C), näitasid elektriautod sageli kuni 40% väiksemat sõiduulatust kui reklaamitud. Põhjuseks on aku talvine efektiivsuse langus ja lisaks suurenenud energiakulu salongi kütmiseks.
Tesla Model 3 (reklaamitud ulatus 491 km WLTP järgi) saavutas reaalses talvetestis umbes 290 km.
Nissan Leaf e+ (reklaamitud ulatus 385 km WLTP järgi) suutis katta ligikaudu 230 km.
Kiirteetingimused
Kiirteedel, kus sõidukiirus ulatub 110-130 km/h, võivad elektriautod kaotada kuni 20-25% oma sõiduulatusest. Suurenenud kiiruse tõttu kasvab ka energiakulu, mis mõjutab aku tõhusust.
Hyundai Ioniq 5 (reklaamitud ulatus 480 km WLTP järgi) suutis kiirteel sõita umbes 360 km.
Volkswagen ID.4 (reklaamitud ulatus 520 km WLTP järgi) kaotas kiirteel ligi 100 km ulatust.
Linnasõit
Paradoksaalselt näitavad elektriautod linnatingimustes sageli paremat sõiduulatust kui WLTP testid, kuna linnas toimub sagedane pidurdamine ja taastuvenergia kogumine.
BMW i3 (reklaamitud ulatus 310 km WLTP) saavutas linnasõidul umbes 330 km.
Renault Zoe (reklaamitud ulatus 395 km WLTP) näitas linnas isegi kuni 410 km sõiduulatust.
Miks erinevused tekivad?
Sõiduulatust mõjutavad mitmed tegurid:
- Ilmastikutingimused: Madalad temperatuurid vähendavad aku mahutavust.
- Kiirus: Suur kiirus suurendab tuuletakistust ja energiakulu.
- Kliimaseadme kasutamine: Salongi kütmine ja jahutamine kulutavad täiendavat energiat.
- Teekate ja maastik: Kõrguste erinevused ja halb teekate suurendavad energiatarvet.
- Juhtimisstiil: Agressiivne kiirendamine ja pidurdamine suurendavad energiakulu.
Kuidas hinnata elektriauto tegelikku sõiduulatust?
- Uuri kasutajate kogemusi: Foorumid ja arvustused annavad realistlikuma pildi auto võimekusest.
- Vaata praktikalähedasi teste: Organisatsioonid nagu Euro NCAP ja WhatCar? viivad läbi põhjalikke reaalseid teste.
- Kalkuleeri ise: Elektriauto energiatarve on sageli väljendatud kilovatt-tundides (kWh) 100 km kohta. Kui tead aku mahutavust ja energiatarvet, saad ligikaudu hinnata ulatust.
Elektriautode reklaamitud sõiduulatus on kasulik võrdluspunkt, kuid mitte alati reaalseks kasutamiseks piisavalt täpne. Tarbijatel on oluline arvestada praktiliste teguritega, nagu ilm, sõidustiil ja kiirus, et teha teadlik otsus.
Kas elektriauto on sinu jaoks? Kui oled valmis arvestama sellega, et reklaamitud ulatus võib reaalsuses väheneda, võib elektriauto olla suurepärane valik nii keskkonna kui ka igapäevase mugavuse seisukohalt.
